Friday, 22 April 2016

Sain 25!


Kaks päeva tagasi oli mul sünnipäev. Kaks aastat tagasi oli ka. Siin paar võrdlusmomenti!








Olen hakanud oma vana mina sõbraks. Ta õpetas mulle palju, viis mind läbi tule ja jää, koormas mu õlgu kogemustega. Tänu talle olen tugevam ja vaatan maailma avarama pilguga. Aitäh, rõõmurull Kristina!

Silmaalused on ikka tumedad. Have to work on that. Or get a better under-eye concealer, hihi.

Saturday, 9 April 2016

Bring it on!


Suvi on alles ees ja jalad on juba musklilised. Oh, kui uhke tunne! 
Meil on siin ilm päris hea, saab ka säärt näidata. Käemuskliga pean veel vaeva nägema.. 
Mul on nii hea meel, et ma selles väljakutses osalesin! See andis palju-palju motivatsiooni ning hoidis mind korralikult rajal. Ja tervisepisik, kes end minus elama seadis, ei kao kuhugi, hihi. 
Aktiivset nädalavahetust kõigile!



Friday, 8 April 2016

Awkward comeback, kohvijutud, ja palju pilte





Vau. See paus venis küll väga pikaks..
Üritan informatsiooni kokku panna, teha kokkuvõtteid ja rääkida isegi tulevikust. Ei tea, mida mu näpusõrmed kõik võivad siia suures hoos trükkida.

Kaks kuud (peaaegu et 3!) on möödas sellest, kui võtsin vastu väljakutse saada tervislikumaks nii sees- kui välispidiselt. Mul olid päris head vaated ja ootused, mida ma selle perioodi jooksul täita üritasin.
Millega ma siis lõpuks hakkama sain?
Kasvas enesedistsipliin. Muidugi oli murdumispunkte, kuid parem on kodus veidi vinguda, kui palju sa tegelikult seda karamellijäätist tahad, kui minna ekstra poodi selle järele. Vingumine aitab. Ausalt. Samas peab olema ettevaatlik kellele Sa oma jäätisevaba elu halad. See isik peaks aru saama, et asi ei ole tõsine ja et Sul on lihtsalt tarvis end välja elada ja tegelikult Sa pole mingi eluhalaja, vaid kõik nastiness on tarvis süsteemist välja saada. Mu vaene peiks oli minu tugiisikuks. Normaalsetel hetkedel (kui kõik oli lilleline ja cravinguid polnud), seletasin talle, et vahepeal on mul väikesed break down'id ning et ta ei satuks paanikasse kui ma järsku terve maailma küpsiseid ja saiakesi tahan nahka pista, hihi. Ettevaatusabinõud. Saime ilusti hakkama!
Kasvasid juuksed, tugevnesid küüned. Jep. Kõige parem värk sellest väljakutsest on see, et mu juuksed ei kuku enam nii palju välja. Ikka leidub siit ja sealt väikseid juukserulle, kuid enam ei saa neist väga eraldi parukat kokku panna.

Numbrid:
ENNE:                   PÄRAST:
kaal 78kg                 74,6kg             (-3,4)
rind 97                        93                 (-4)
talje 102                      92                 (-10!!) 
puusad 105                102                (-3)
reis 62                         61                 (-1)
käsivars 33                  31                (-2)

Suht impressive, arvestades, et viimased kaks nädalat lihastreeningut ei teinud, jooksmas ei käinud, neljal korral jõin alkoholi (katsetasin erinevaid 'vähemkalorilisi' variante).

Proovisin ka kahte erinevat proteiinikohupiima/jogurtit. Üks oli Soome, teine Eesti firma. Täpselt nime ei mäleta. Ei olnud minu tassike teed. Kuidagi maitsetud ja 'tolmused'.

Uu, ja Kristi. Aitäh soovituse eest kommentaarides! Ma isegi vaatasin detaile kodulehel ja olin valmis trenniriided taas liikuma panna, kuid MÖH. Ei jõudnudki. Ma ei tea, mis juhtus. Võib-olla oli hirm Eesti jõusaalide ees.. Võib-olla EXCUSES. Damnit. Aga sa näed nii kaunis välja!!!


Mis ma nüüd edasi teen?
Mu teekond jätkub. Suvi on ju veel täiesti ees, samamoodi kõhupunu, mis vajab ikka veel likvideerimist. Ja kui ausalt öelda/tõdeda tõsiasja - mulle meeldib trenni teha. Algus on see kõige raskem aste, aga kui oled juba hoo sisse saanud, siis ei saa enam miski Sind ja mind peatada!

Hetkel võtan küll veidi rahulikumalt. Jätkan tervislikku toitumist, alustasin joogaga. Just ostsime reketid ja käime peiksiga õues kuuma (leiget-sooja) t-särgi ilma nautimas.
Et töötust veidi põnevamaks muuta ja sotsmeediast rohkem eemale hoida, hakkasin tegelema heegeldamisprojektidega. Mul on valmis üks valge lühike suvekleidike ning hetkel on protsessis järjekordne kleit, hele türkiis. Pole veel otsustanud, kas tuleb pikem variant või lühike. Pilte veel ei ole.. Tähendab, on küll, aga mitte väga kvaliteetsed. Peab ootama nädalavahetust, mil saab kleidi õues isegi selga panna.
Lisaks õpin vaikselt siinset keelt ka. Tuleb vaba aega kvaliteetselt ära kasutada.

Oh jah! Üks tore juhtum on veel. Nimelt käisin peiksi sõbra pool lihavõtteid pidamas. Seal oli koos üpris suur kamp ja palju tuttavaid, keda ma pole tükk aega näinud. Nemad nägid mind viimati siis, kui kaalusin 95+kg.. Mulle otse midagi ei öeldud transformatsiooni kohta, aga hiljem üks neidis kirjutas mulle ja küsis mult nõu ja abi, kuidas saada tervislikumale rajale! So honoured. Inspireeriv.

Uu, ja siinse Easter traditsiooni kohta: poisid loevad tüdrukutele luuletust ja piserdavad parfüümi tüdrukutele pähe, mille tulemusena neidised annavad härrastele shokolaadimune. Väga bizarre värk.
Kui Davidi vanaisa tuli mulle häid pühi soovima ning parfüümipudelit pea kohal raputas, tuli sealt natuke liiga palju vedelikku, mis mööda mu laupa otse silmaauku voolas. Ütleme nii, et ripsmetušš sai eemaldatud ja silm ära kipitatud. No permanent harm done, ja naljakas oli küll!


Ja pildimaterjali vahepeal toimunust:








Arutleme lepingupunkte ja seame paika edasised tegevuskavad.

Maa tuleb täita õitega, ja lillelillelistega!


Peiks 






Do your squats!












Wednesday, 2 March 2016

Boo!

Vahepeal on toimunud päris palju. Mitte küll trenni poole pealt, kuid võib öelda, et olen päris palju 'liikunud'. Nimelt jõudsin paar päeva tagasi Eestisse!
Läbisin veidi üle 1500km bussiga.. Päris vahva oli. Sõit kestis umbes 36h. Jäin ellu!
Olen siiani olnud suhteliselt tubli. Käisin küll eelmine laupäev väljas, kuid tantsuga sai natukenegi balanseeritud kogu jama, hihi. Jäätist pole (veel) söönud, burksiputkadest olen suutnud ka eemale hoida. Peatoiduks on must leib (marineeritud+värske) kurgiga, tomat, keedumuna, veits pihvi, kodujuust ning kohupiimakreemid. Pea kõik, mida kodustkodust väga saada ei ole. Hihi. Olin suur pelmeeniarmastaja, kuid kui viimati Eestis käisin, sõin end neist liiga üle, seega hetkel pelmeenikaloreid endale juurde ei pea liitma. Herr võõrustajapervik tegi kapsahautist (suppi!), mis oli nii hea, et sellest saab kodus üks peiksi lemmiktoitudest, sest hakkan seda tihedalt valmistama, höhö.
Kahjuks ma veel kaheksa päeva pilte ei saa lisada, sest pean neid enne veidi 'töötdeldama', siin mul vajalikke 'instrumente selleks kaasas ei ole. (Travelling light, you know).

Trenni suhtes on veidi niru. Vaikselt vaikselt aga liigutan end rohkem. Väljas on niiiiii külm! Käisime kiirjalutamas, 11km, nägu ja näpud muutusid nii tuimaks külma käes. Ei ole väga enam harjunud selliste külmakraadidega. Samas päevad on väga ilusad, päikesepaistelised. Kevad on lähedal.

Lähedal on ka minu 60päeva lõpp. Uskumatu! Minu väljakutse lõpeb 11.märts, täpselt siis, kui jõuan tagasi koju. Bussis on hea eriti mõnusat paastumist korraldada, kui just kaasa ei osta Eesti kommi ja kohukesi..
Siiasõites oli mul kaasas vaid porgandi- ja kurgiviilud, kirsstomatid ja palju vett. Sain sellega tublisti hakkama ning ei isutanudki eriti millegi muu järele. Kui lõpuks 'oma teise koju' jõudsin, oli esimene sööming rukkileivavõiku ja kodujuust. Nomomomom!

Olkser. Lõpetan praeguseks. Kui miskit huvitavat vahepeal juhtub, annan teada!

Monday, 22 February 2016

Olen veel siin!

Päevad tunduvad kõik samanäolised ja kuidagi ei ole kutsunud mind siia kirjutama. Isegi nädalad on sassi. Kas on jäänud kaks või kolm veel? Ei tea. 11.märts läheb lukku igatahes. Aga et mitte teid hullukesi (kes te siia vahel ära eksite) alt vedada, kostitan/postitan pildikesi vahepeal toimunust.




Küpsisecraving oli üle mägede ja proovisin sellist varianti. Koguseid täpselt ei vaadanud, pigem 'tunde järgi'. (Banaan, kaerahelbed, vanillisuhkur, kaneel, mesi, muna, kreeka pähklid, või). Mitte küll 100% tervislik, kuid maitse oli pattu väärt.


Käisime peiksiga Sportsdirectis hantleid otsimas (veepudelid osutusid veidi ebastabiilseks). Hantleid ei leidnud, aga tühjade kätega ka tagasi ei tulnud. #adventuretime


Ja muidugi Sõbrapäeva movienight. Kuna päevad on olnud hektilised, siis pole meil kummalgi peiksiga olnud aega niisama relaxida ega filme vaadata, siis pühapäeval võtsime aja maha, rääkisime sügavatel teemadel, olime olemas ja vaatasime Man Up'i Simon Peggiga peaosas (UK comedy always wins!).  


Jaaaaaaa siis sõime 'kogemata' isetehtud Napoleoni torti, mis kahjuks väga hästi õnnestus. (See oli üks superpatune teisipäev, kuid #noregrets)



Kindlasti ka kohustulik lõuna ülevaade. (Olen kindel, et tegin rohkem pilte, aga ei leia neid enam üles, upsii).


Ülepea tõsted. Käed olid selleks ajaks liiga nuudlid, et suuremat raskust kasutada. 


See tunne, kui saabub venituse aeg ning seejärel taevalik bliss, kui trenn on sooritatud!


Eile oli peiksi suguvõsastiku suursööming tema vanaema pool. Nimepäevad, sünnipäevad. Ei saanudki aru, mis täpselt toimus, kuid laua taga me istusime ja toitu pakuti. Neljakäiguline menüü sai väga tagasihoidlikult läbitud, mingit ülesöömist ei toimunud. Jalutasime pärast koju (u. 4km?) Kõige vahvam oli pärast peiksi käest kuulda, kuidas ta sugulased tema käest pärisid, et mis maagiat ma kasutan, et nii suur muutus on toimunud. EGO(motivatsiooni)BOOST! Ma ei mäletagi, millal nad mind viimati nägid.. Mitu kuud tagasi.. Ma ise veel ei saa sellest keelest nii hästi aru, seega pidi peiks mulle kõike tõlkima, haha. Feels nice. Ja ilm on ka päris vahva juba!